| Viisakleebis |
| TFN number |
| Mobiil |
| Pangaarve |
| Et enamus eestlasi taotleb Austraalia viisa interneti teel, siis ei jää passi jälge sellest, mis tüüpi viisat keegi omab. Saabudes WHM viisaga Austraaliasse on kasulik lasta oma passi kleepida viisakleebis – nii saad tööandjale tõestada, et sul tõepoolest luba töötamiseks on. Sydneys maandudes saab viisakleebise kiiresti ja kergesti otse lennujaamas, teistes linnades tuleb minna immigratsioonibüroosse. Kleebise saamine peaks võtma mõned minutid, siiski vahel palutakse paari tunni pärast passile järgi tulla. Igal töötajal Austraalias on vaja taotleda TFN (Tax File Number) ehk siis „maksunumber“. Kõige mõttekam on TFN-i taotleda interneti teel (www.ato.gov.au). TFN-i saamise tingimuseks on, et taotleja on juba Austraalia pinnal ja tal on olemas postiaadress. Peale avalduse esitamist see üheksanumbriline kood saadetakse taotlejale kahe nädala jooksul postiga koju. TFN numbri peab tööandjale deklareerima 28 päeva jooksul tööle asumisest (seda reeglit eirates tõuseb maksumäär pea 50 protsendini). Vastava deklaratsiooni vormi annab töötajale tööandja. Lisaks numbrile tuleb märkida sinna oma isikuandmed ja vastata mõnele küsimusele. Peamurdmist valmistab eelkõige see, kas märkida end Austraalia residendiks või mitte. Sellel delikaatsel küsimusel on lähemalt maksuteema juures. Mobiili omamisest ei saa Austraalias enamasti ei üle ega ümber. Nt usaldusväärse kontaktnumbrita töö otsimine on juba eos nurjumisele määratud. Ettemaksuga telefonikaarte saab õnneks väga kergesti muretseda. Telstra on Austraalia suurim telefonimogul, samas hinna poolest on Vodafone ja Optus tihti eelistatumad. Alguspakett maksab tavaliselt 20-30 dollarit, milles on sees juba ka samavõrra kõneaega. Tasub uurida erinevaid pakkumisi ja hinnaskeeme – kui on Austraalias sõpru, kellele tihti helistada vaja, siis tasub valida sama operaator, nii võib avaneda võimalus odavateks või suisa tasuta kõnedeks. Tasub tähele panna ka seda, et kui Austraalia operaatorid reklaamivad, et nende leviala on nt 97%, siis pisikeses kirjas on kõrval, et need protsendid kehtivad elanikega kaetud „inhabited" Austraalia kohta. Ehk siis teiste sõnadega, mobiil Austraalias levib peamiselt rannikul ja nö mööda teid. Pangaarve avamine Austraalias pole keeruline – vaja on vaid isikut tõendavat dokumenti (pass) ja aadressi. Pangakaart ja pin-kood saadetakse peagi antud aadressil koju. Suurimad pangad, millel on ka palju sularahaautomaate, on Commonwealth ja ANZ. Pangakontode vahel valides tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et mõne pakkumise puhul saab arvelt tasuta raha välja võtta vaid loetud arv kordi. Nt ANZ Access Select konto 2 dollarilise kuutasu juures saab kaardiga maksta või sularaha välja võtta tasuta 6 korda kuus. Peale seda iga tehing maksab 50 senti. 5 dollarilise kuutasu juures võib kaarti kasutada piiranguteta. Commonwealthi EZY Action Account on tasuta – tingimuseks aga, et kõik toimingud tuleb teha kas läbi telefoni või läbi teatud supermarketi. Mõlemal pangal on täisajaga tudengitele soodushinnaga või tasuta pakkumised. On kuulda olnud, et väiksemates kohtades aktsepteeritakse ka rahvusvahelist tudengikaarti. Samas suuremates linnades enamasti nõutakse tõendit kohalikust tudengiseisusest (statement of enrolment). Kõik pangad pakuvad ka internetipangandust ehk siis võimalust interneti teel oma arveldustel silma peal hoida ja ülekandeid teha. Eesti internetipangandusele jäävad aga siinsed süsteemid selgelt alla. Lisaks tuleb kõik asjad eraldi aktiveerida – nt panka helistades ja oodates koju kirju. Kaardiga maksmist tähistab termin EFTPOS. Makstes küsitakse, kas soovid raha võtta krediidilt (credit) või säästudelt (savings). Viimase valiku puhul tuleb enamasti sisestada pin-kood. Krediidi puhul piisab allkirjast. Muide kõikide kaartidega on võimalik raha välja võtta ka poes – ostude eest kaardiga makstes tuleb lihtsalt müüjale öelda, et soovid lisaks ka sularaha. PS. Eesti deebetkaardiga poes maksmine on samuti lihtne ja lisakuludeta. Enamasti tuleb aga arveks valida "krediit".  |
| < Eelmine | Järgmine > |
|---|