AUSTRAALIA INFO

 

Tudengina Austraalias

Saada link Prindi

Kui vanust üle 31 või muud tingimused ei luba WHM viisat taotleda, siis üks lihtsamaid võimalusi Austraaliasse tulemiseks/kauemaks jäämiseks on tudengiviisa.

Haridus on muide üks suurimaid ekspordiartikleid Austraalias – kaevanduste ja turismi järel. Natuke ehk esialgu üllatav, arvestades, et Austraalia haridusasutused pole maailmamastaabis kuigi kuulsad ega Austraalia kooliõpilased sära rahvusvahelistel olümpiaadidel. Fakt on aga see, et Austraalia on eelistatuim koht jõukatele aasialastele, kuhu oma lapsed ülikooli saata. Õppemaksud on talutavad (võrreldes nt Lääne-Euroopa või USA-ga), elamiskulutused odavamad kui mujal läänes, kodu pole liiga kaugel, haridus inglise keeles ja diplomid arvestatavad. Eestlasi hoiab ülikoolide suhtes tagasi eelkõige õppemaks - võrreldes tasuta kõrgharidusega Eestis tunduvad Austraalia ülikoolid väga kallid (orienteeruvalt 15-20 000 AUD aastas).

Austraalia on aga õigustatult populaarne maa keeleõpinguteks. Keelekursused ja igapäevaelu käsikäes tagavad, et peale aastat või poolt räägivad üht-teist ka täitsa umbkeelsetena saabunud tegelased.

Erakolledžid
Tudengiviisa tingimused ja taotlemine
Agentuurid

Erakolledžid:

Kolmas tahk Austraalia välisüliõpilastele suunatud haridussüsteemis on erakolledžid, mille õpilastest umbes pooled on valmis tunnistama, et nende peamiseks õpimotivaatoriks on tudengiviisa, mis võimaldab Austraalias viibida ja (ametlikult) 20 tundi nädalas töötada. Enamus õppureid sellistes koolides on Kesk- ja Ida-Euroopast (tsehhid, slovakid, poolakad - neil pole õnne tulla siia WH viisaga), Aasiast (igalt poolt) ja Lõuna-Ameerikast (eelkõige brasiillased ja kolumbialased). Suur osa neist õpilastest on ka juba pisut vanemad ja enamasti kodus koolid-ülikoolid lõpetanud. Peale viisa ja mõnusa Austraalia elustiili on paljudel täiendavaks motivaatoriks see, et kaks aastat Austraalia haridusasutuses hoolsalt valitud eriala õppimine võimaldab taotleda Graduate-Skilled (485) viisat.

Niisiis need kolledžid on head variandid, kuidas peale WH viisa lõppemist mõneks ajaks Austraaliasse edasi jääda. Ja muidugi neile ka, kes mingil põhjusele WH viisa saamiseks ei kvalifitseeru (üle 31 aasta vanad, lapsevanemad vms).
Taolisi kolledžeid leidub kõigis suuremates linnades, Sydney on siiski valikuvõimaluste poolest teistest ees. Tüüpained kolledžites on ärijuhtimine, turismikorraldus, IT, raamatupidamine. Osad kolledžid (enamasti mõnevõrra kallimad) keskenduvad konkreetsetele kutsoskustele nagu kokandus, juuksur jms. Aga on olemas ka kolledž surfiõpinguteks, loodusraviks jms.
Kolledžidiplomi saamiseks tuleb enamasti koolis käia kaks aastat. Diplomile eelnevad tavaliselt Certificate II, III ja IV. Nii et kolledžis võib õppida ka näiteks pool aastat ja lõpetada siis väikese sertifikaadiga.
Väikeste kõikumistega semester sellises erakolledžis maksab suurusjärgus 1200-1500 AUD. Aastas on 4 semestrit ehk siis aastane õppemaks u 5000-6000 AUD.
Keelekursused on kallimad ja maksavad enamasti 180-260 dollarit nädalas.

Tudengiviisa taotlemine ja tingimused:
Et Eesti kuulub Austraalia viisahierarhias esimesse järku, siis tudengiviisa saamine on üsna sirgjooneline protsess. Viisat saab taotleda nii Austraalias olles kui enne tulekut (ükskõik kus). Viisa saamiseks tuleb rahuldada kaks põhitingimust:
  Tuleb esitada COE ehk Certificate of Enrolment, mille (koodi) kool väljastab kui tudeng on vastuvõetud ja esimese sissemakse teinud. Enamasti toimub see nii, et kui tudeng on esitanud soovi kooli astuda (mida on kiirem teha läbi agentuuri), siis kool väljastab esmalt LOO (Letter of Offer), mis sisaldab kõik õpilase ja kursuse detailid ja maksegraafiku. Kui õpilane seejärel maksab näidatud summa (otse kooli arvele - ülekandega on seda lihtsaim teha), siis kool väljastab COE. Muide, kui viisat õpilasest mitteolenevatel põhjustel ei saa, siis kool maksab enamus raha tagasi.
  Tervisekontroll. Tudengiviisa saamiseks tuleb läbi teha arstlik kontroll saatkonna poolt tunnustatud arsti juures.

Viisa maksab hetkel 540 AUD ja see väljastatakse sama pikaks ajaks kui kursus kestab (lisaks tavaliselt 1 kuu peale õpingute lõppemist).

Tudengiviisaga kaasneb aga mitmeid tingimusi. Olulisim neist on see, et kooliaasta jooksul võib töötada võib 20 tundi nädalas. Vaheaegadel tööpiirang puudub, st töötada võib niipalju kui soovi. Kui tudeng on tulnud Austraaliasse oma elukaaslasega (see on teatud juhul võimalik samal viisal), siis 20-tunnine tööpiirang kehtib ka elukaaslasele, kuid kogu aasta vältel.

Ametlikult tuleb koolis käia 20 tundi nädalas (viisanõue), kuid peale hiljutisi reeglimuutusi pole peamine mitte kohalkäimine, vaid akadeemiline edasijõudmine. St oluline on semestri lõpus ära teha eksamid. Oleneb jälle kolledžist – osad on rohkem õppele suunatud ja õpetavad/nõuavad rohkem, teised jätavad õppimise (või mitteõppimise) üsna õpilase enda otsustada.

Agentuurid:

Enamus välistudengeid saabub Austraaliasse õppima läbi agentuuride, mis on siis vahendajaks kooli ja õppuri vahel. Koolile teeb see asja märksa lihtsamaks (pole tudengitega niipalju asjaajamist), tudengile asja enamasti odavamaks ja muretumaks (konsultant tegeleb paberimajandusega, aitab viisataotlusega ja on muidu nõu ja jõuga abiks). Kursuse hind on läbi vahendusfirma täpselt sama või odavam (palju spetspakkumisi – eriti just keelekursustele) kui otse kooli pöördudes.

Austraalia.infol on pikaaegne soe suhe Sydneys baseeruva agentuuri AustraliaOnline-ga, mis on keskendunud just Kesk- ja Ida-Euroopa tudengite abistamisele. Sydney kesklinnas on neil ka oma kontor, kus on tasuta internet, odavad reisipakkumised, immigratsioonialane nõustamine jms. Eestlastega tegeleb agentuuris Jarek Rudnik (email: jarek at australiaonline.pl; skype: jarek_australiaonline). Kõik õppimise või tudengiviisaga seonduvad küsimused võib esitada (inglise keeles) otse talle.

AustraliaOnline pakub oma klientidele:

abi kooli valikul ja kooliga suhtlemisel (LOO ja COE saamine jms paberimajandus)
palju eripakkumisi (nt odavamad kursusehinnad kui otse kooli pöördudes, enrolment fee tühistamine, kolledzites ei pruugita nõuda IELTSi keeletesti tulemust jms)
abi tudengiviisa taotlemisel (sh ka kui tudeng tuleb partneriga (dependent visa))
võimalus kombineerida erinevaid kursusi ja seeläbi saada pikemaid vaheaegu (meeldetuletuseks: vaheajal võib täisajaga töötada)
üldine info koolide, Austraalias õppimise, elamise ja töötamise kohta
immgiratsioonialane nõuanne (ainult tudengitele)
kontori kasutamine Sydneys (tasuta internet, paljundamine, printimine)
jpm

Tingimuseks on, et kooli sisse astumine/paberimajandus toimub läbi AustraliaOnline agentuuri (avaldus kooli vastuvõtuks tehakse läbi agentuuri). Nagu juba öeldud, kursuse hind jääb samaks, mis otse kooliga tegeledes ja õppemaksu maksad otse kooli, mitte agentuurile.

"Nii, ja kus on konks?" küsib iga natuke umbusklik inimene. Konksu sedapuhku polegi. Sama lugu, mis puhkusereisi ostmisega reisibüroost. Klientide toomise ja nõustamise eest maksavad koolid agentuurile vahendustasu.

Siinjuures tuleks mainida, et ülikoolidesse vahetusüliõpilaseks minemine jms agentuuri ampluaasse ei kuulu. Ka tuleks meeles pidada, et eelnev juht kehtib AustraliaOnline kohta ja teistel agentuuridel on teised diilid (enamus võtavad nt kontori kasutamise/kohapealse nõustamise eest täiendavat tasu).

AustraliaOnline

 

 

 

AustraliaOnline kontor Sydneys (Central Stationi lähedal): Suite 2b, 187 Thomas St, Haymarket NSW 2000

www.australiaonline.pl (.cz või .eu)

email: jarek at australiaonline.pl

skype: jarek_australiaonline

tel: +61 2 9282 9936

 

Viimati uuendatud ( Pühapäev, 11 Aprill 2010 10:56 )  
Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru.

Logi sisse

Jaga arvamust

Kuidas leidsid oma esimese töö Austraalias?
 

Ilm Sydneys